_MG_3597web.jpg

Külastasin Ankrukoha permakultuuri aeda augustis viljade valmimise ajal. Õuna-ning pähklipuud olid lookas ning ploomid juba peaaegu üleküpsenud. Mööda kitsast teerada viljapuu aia poole astudes märkan mitmeid kasvuhooneid, mõned neist on tühjad ja ülekasvanud. Oma aja ära elanud malmvannides kasvavad vesiroosid ning maja külge ehitatud suurest puurist vaatab mulle vastu ühe silmaga kass Johnny, üks neljast seal elavast sealsest kaslasest. Puur oli ehitatud seetõttu, et maja eest läbi jooksval maanteel olid paljud pererahva kassid elu kaotanud.

_MG_3758web

Toidusalu näeb distantsilt vaadatuna välja nagu lihtsalt üks võsa, kuid lähemale sammudes hakkab silm eristama punaseks värvunud õunu ning viljade all lookas olevaid ploomipuid. Häid õunasorte oli aias mitmeid, kuid minu lemmikuteks osutub õrna maasikamaitsega sort ´Laxton´s fortune´, mis meenutas mulle väga vanaema õunaia parimaid ´Sügisdessert ´õunu. Veelgi terasemalt silmitsedes ning pähklipuude alla kõndides näen peaaegu aedmaasika mõõtu sarapuupähkleid! Edasi kõndides saan aru, et tegemist on lausa erinevate sortidega. Pähklisortidest on esindatud ´Gunselburt´, ´Nottingham Prolific’, ´Cobnut´ ja Halls Giant´. Pähkelid raiutakse iga 5 aasta järel, mil neist on võimalik saada tulepuitu, korvipunumismaterjali ning oa-või hernekeppe, mis ei lähe kasvama nagu paju.

_MG_4085web
Hiigelsuured pähklid permakultuuri aiast

Seejärel kasvavad pähklipuud kiirelt tagasi ning protsess võib korduda. Nii on Inglismaal koos tammepuudega ammu metsi rajatud ja hooldatud(oak-hazel coppice). Veedan mitukümend minutit pähkleid otse puudelt noppides ja nosides. Olen üllatunud, et väga vähesed neist on ussitanud ning aiman, et tänu aia mitmekesisusele ei ole kahjuritel sinna väga asja.

Steven hakkas seda 1,5 ha ala toidumetsaks muutma 1989 aastal, mil permakultuur oli veel üsna uus mõiste. Samuti oli farm üks esimestest, kes Inglismaal maheserifikaadi sai. Steven on mures kliima muutuste pärast kuna selle mõju on ta juba oma eluajal jooksul näinud.  Alguses oli maalapp lihtsalt kriidine ja lubjaselt savika mullaga põld, kus eriti midagi ei kasvanud. Kõigepealt istutati sinna liigirikkad hekid, et luua soe mikrokliima, kus kasvavad must leeder, viirpuu, kirss-kontpuu jne. Seejärel pähklid, mis tuli tuulte suhtes rihtida nii, et peamiselt läänest puhuvad tuuled tolmlevatele puudele kaasa aitaksid. Siis istutati endisele karjamaale 52 õunapuud 25 erinevast sordist. Aia äärtes kasvab ka kreekapähklipuu, mooruspuu, küdoonia, maguskastan, kirss, pirnid ning seakärssa meenutavad viljadega astelpihlakas(Mespilus germanica).

_MG_4037web
Kus asub toidumets? Ilmselge, kas pole?

Puude vahel olevatel lagendikel asuvad põllud, kus kasvavad päevalilled, porrulauk ja kartulid. Väikestel heinamaadel õitsevad sinakad sigurid, sekka ka mõni roosade õitega isend.

Alates 1994 aastast oli Ankru talu kujunenud arvestatavaks tootmistaluks. Tegeleti aktiivselt O.T.T kastisüsteemi abil kohalikele köögiviljade tarnimisega ning lisaks turismiga – telkimisplatside välja rentimisega. Lisaks on nüüdseks üle 70 aasta siin planeedil tegutsenud Steven südameasjaks pidanud ülekarjatatud maadele uute hekkide ning puude istutamist. Ta on oma eluajal istutanud üle 1000 puu! Käisime ka koos temaga ühe põllu äärde kreekapähklipuu, musta pähklipuu ja aedvaarika hekki istutamas.

_MG_3695web.jpg
Astelpihlakas(Mespilus germanica)

Kasvuhoonetes kasvatab ta peamiselt tomateid, kuid ka erinevaid salatitaimi nagu Hiina lehtkapsas(pak choi), petersell, porgandid, lehtpeet(mangold), sibulad, vaarikad, pampel e aedmurakas jne. Samuti ronivad mööda lõunapoolset maja seina üles viinamarjad ning ühest ülekasvanud kasvuhoonest pungitab välja viigipuu, mil isegi paar kahjuks kull veel rohelist vilja otsas.

Taimekasvatuse juures peab ta oluliseks tervet mullaelustikku, sest toitained tulevad sealt.“Taimede ravimisega tulebki alustada altpoolt, siis suudavad nad ekstreemsetele ilmastikuoludele(põud, liigniiskus) paremini vastu seista. Muld on nagu maa nahk, mida inimkond rumalusest maha koorimas on. Meie ülesanne on see nahk terveks ravida ning tagasi kasvatada,“ sõnab Steven mõtlikult. „Seepärast ongi jätkusuutlikel meetoditel taimekasvatus oluline,“ lisab ta. Ta valmistab mikroorganismidel põhinevat hapnikuga rikastatud kompostteed(vaata retsepti siit), mida pritsib lehtedele, et kahjuritele edukalt vastu seista.

_MG_3807web
Kirju kasvuhoone lehtpeedi, kõrvitsatete, lehtkapsa, sibulate ning aedvaarikatega

Steven on alati püüdnud oma tegevuses juhinduda ideest „Mõtle globaalselt – tegutse lokaalselt“. Järjepidevalt ühes kohas elades on võimalik paremini tundma õppida konkteerse paiga omapärasid ning üles ehitada funktsioneeriv permakultuuri meetoditel toimiv süsteem. Ta kõik sõbrad ja kliendid elavad nüüdseks kodust vaid jalutuskäigu kaugusel. Samuti oli Steven üks esimesi, kes pani maja katusele päikesepaneelid ning müüb seda nüüd edukalt võrku tagasi. Hetkel unistab ta mõnest väiksemast tuulegeneraatorist, mida peaks nüüdseks üsna odavalt kasutatuna osta saama, et energiavõrgust veelgi sõltumatum olla.

Videot aiast saab näha siit: Ankrupaiga permakultuur