Apteegi- ehk ravimtaimeaias on võimalik näha hästi tuntud ja ka haruldasemad ravim- ja maitsetaimi, mida kasutatakse nii rahvameditsiinis kui ka farmaatsiatööstuses.
Selles 5500 ruutmeetrisuuruses apteegiaias enam kui 250 liiki taimi. Aeda hooldavad ja arendavad linnaaednikud ja apteekrid, eesmärgiga siduda omavahel farmakoloogia, ökoloogia ja aianduskunst. Nõlvaku peal asuvas aias on taimed raviomaduste järgi 28 erinevasse sektsiooni istutatud.
Apteegiaed on avatud maist oktoobrini ning seda külastavad nii lähedal asuvate kliinikute patsiendid, kui ka erinevates vanuseastmetes kooliõpilased, loodusraviga tegelejad, farmaatsiatudengid, fotograafid jne.
Ilmselgelt ei kasva kõik aias nähtavad taimed seal aastaläbi. Rosmariin(Rosmarinus officinalis), aaloe(Aloe barbadensis), sidrunaloisia(Aloysia triphylla), punakas kannatuslill (Passiflora incarnata) jpt. istutatakse pottides peenardesse ainult suveks.
Siin postituses ei ole kirjeldatud ega eraldi välja toodud taimede toimed, kuidas neid või nendest valmistatud preparaate tarbida ning täpseid keemilised koostisosad. Seda infot on võimalik vajadusel ise leida.
NB! Siinse lehekülje lugejad kasutavad avaldatud teavet ainult omal vastutusel. Tegemist ei ole tarbimissoovitustega vaid taimede tutvustustega. Enne mõne taime või taimepreparaadi kasutamist on soovitav enne konsulteerida arstiga.
Siin on apteegiaiataimed, mis on raviomaduste või teiste kriteeriumite järgi rühmadesse liigitatud.
1. Tiigikooslus ja 2. Niiske vöönd
Tiigi ümber asuv poolniiskel alal kasvavad kalmus(Acorus calamus L.), angervaks( Filipendula ulmaria L.), kaelus-vesikanep (Eupatorium cannabinum )
-
Anoreksia
Sidrunpuju (Artemsia abrotanum L.)
-
Seedeprobleemid
Apteegitill(Foeniculum vulgare Mill. ssp vulgare)
-
Kõhukinnisus
Riitsinus (Rizinus communis L. )
-
Põletikud
Karvane päevakübar(Rudbeckia hirta L.)
Punane päevakübar ehk siilkübar (Rudbeckia purpurea L.)
-
Maksa-ja sapipõiehäired
Harilik maarjaohakas(Silybum marianum L.)
Artišokk(Cynara scolymus L.)
-
Sarikalised (Apiaceae)
Harilik kikkaputk(Angelica arhangelica)
-
Korvõielised(Asteraceae)
Lõhnav neitsikummel(Tanacetum parthenium L.)
-
Das besondere Beet (eripeenar)
Siin kasvavad taimed, mis on mingil viisil hetkel aktuaalsed (näiteks “aasta ravimtaim” või teaduslik avastus mõne ravimtaime mõju kohta).
Granaatõun(Punica granatum L.)
Loorberipuu(Laurus nobilis L. )
Oliivipuu(Olea europaea)
11.Kiviktaimla
Harilik kukehari(Sedum acre)
11.a Huulõielised(Lamiaceae)
Aedsalvei (Salvia officinalis)
-
Maitsetaimed
Harilik rosmariin(Rosmarinus officinalis L. )
Sidrunaloisia(Aloysia citrodora)
Harilik mustnupp (Sanguisorba minor)
Karulauk (Allium ursinum)
-
Temaatiline peenar “Nõmm”
-
Astma
Orgi-ammi (Ammi visnaga)
-
Homoöpaatilistes preparaatides kasutatavad taimed
Aas-karukell (Pulsatilla pratensis)
Igihaljas gelsemiin (Gelsemium sempervirens)
Sinine käoking(Aconitum napellus)
-
Kõhulahtisus
Kassiristik(Trifolium arvense)
Tedremaran(Potentilla erecta)
-
Veenihaigused
Lõhnav madar(Galium odoratum)
-
Peenar lehtla juures
Maapirn e. topiambur(Helianthus tuberosus)
Metskassinaeris (Malva sylvesteris)
-
Naistehaigused ja värvtaimed
Kollakasroheline kortsleht (Alchemilla xanthochlora)
Hanijalg (Potentilla anserina)
Värvtaim: Sinine babtiisia(Babtisia australis)
-
Taimede signatuuri doktriin
Taimede signatuuri doktriin kujutas endast uskumust, et taimed, mis meenutavad kehaosi, on nendele kehaosadele vöi organitele kasulikud. Lisaks mängis rolli ka värv, lõhn ning koht, kus taim kasvas. Üks esimesi,kes seda laiemalt propageerima hakkas oli T. Paracelsus. Hiljem on avastatud, et mõnedel neist paralleelidest taime kuju ja organi vahel on ka tõepõhi all, kuid leidub liialt palju erandeid ning seetõttu teooria hiilgeaeg kestis kõigest umbes sadakond aastat.
Verev kukehari? (Sedum telephium subsp. purpureum L.)
Signatuuri doktriini järgi soovitati lihakate lehtedega verevat kukeharja rasvumise vastu.
-
Antroposoofilise meditsiini peenar
Antroposoofilise meditsiini, kui erandiseisva teraapiavormi homoöpaatia ja fütoteraapia kõrval, rajajaks peetakse Rudolf Steinerit.
Staineri kohaselt on üks taim ravimtaim siis, kui juurte, õite ja viljade, lehtede ja pungade kuldlõige päris ideaalne ei ole. Näiteks tavatu kujuga juured(palderjan), väljaulatuvad õied(tillil), jõuline kasv (nõges).
Naistepuna puhul siis asjaolu, et ta õied nii väljaulatuvad on.
Liht naistepuna(Hypericum perforatum)
-
Kuseelundite häired II
Harilik leesputk(Levisticum officinale)
-
Erinevad mündisordid
Õunmünt (Mentha suaveolens v. crispa)
Harilik naistenõges(Nepeta cataria)
-
Köha
Tüümian e aed-liivatee(Thymus vulgaris)
-
Närvilisus ja unehäired
Kannatuslill(Passiflora incarnata)
Sidruneliss (Melissa officinalis)
Harilik humal( Humulus lupulus)
-
Südamehaigused
Kevadadoonis (Adonis vernalis)
Kuldlakk (Cheiranthus cheiri)
-
Kloostriaed
See väike miniatuurne kloostriaed on rajatud keskaegse (m.a.j 9. aastatuhandel) St. Galleni(Šveitsis) kloostri ravimtaimeaia plaani järgi. Paljudel seal kasvavatel taimedel on pigem ajalooliselt tähendus, ning mõningaid sealsete taimede koostisosi kasutatakse ainult homoöpaatilistes preparaatides.
Valge moosesepõõsas ehk valge diktamnus(Dictamnus albus L.)
Aed-iiris ehk aed võhumõõk(Iris germanica L.)
Pikalehine münt(Mentha longifolia)
28. Teemapeenar “Hildegard von Bingen”
Hildegard von Bingen ehk Bingen´i Hildegard´i peetakse üheks keskaja suurimaks taimetargaks Saksamaal. Tema kogemustest pärinevad teadmised umbes 230 taimeliigi raviomaduste kohta.
Neitsi ringlill (Anacyclus pyrethrum var. pyrethrum)
Lingid/Allikad:
Tere, Therese! Kus selline aed asub?
Tervisi,
Anna
Wiesbadenis, Saksamaal