Eesti kuulus veel paarkümmend aastat tagasi peamiselt kliimatsooni 4. ja 5.  Kliima soojenemisel on see aga muutunud ning, peamiselt kuulub Eesti nüüd 5. ja 6. tsooni. Saared välja arvata, mis kuuluvad ka  7. ja 8. kliimatsooni. Seega , kui kuskil on märgitud “tsoon 5” siis on taim suuteline avamaal talvituma kuni -28 °C juures. 

Näiteks on ühe eksootilise puuvilja südajas aktiniidia  ehk põhjamaa kiivi (Actinidia kolomikta) kliimatsoonideks märgitud 5-8.

Viimase 50 aasta jooksul on lumikatte kestvus Eestis vähenenud 25,9 päeva võrra. Sagenenud on edela- ja läänesuunaliste tuulte esinemine. Tuule kiiruste suurenemine on enam väljendunud talvel ja kevadel, vähem suvel. Sademete hulk on suurenenud perioodil oktoobrist märtsini.

Toetudes erinevatele kliimamudelitele võib ühe stsenaariumi kohaselt aasta keskmine temperatuur tõusta Eestis 21. sajandi lõpuks 4,3 kraadi võrra, mis tähendab, et juba lähikümnenditel jääb Lääne-Eesti saartel talvine õhutemperatuur püsivalt üle 0 °C ja sajandi lõpuks muutub lumine talv üle Eesti haruldaseks. Suviti aga sageneb mitmekordselt üle 30-kraadiste kuumalainete esinemine, tänaselt normilt 0,8lt 6-13 kuumapäevani.

Kuigiteatud ökosüsteemid võivad temperatuuri tõustes hävida, tulevad nende asemele alati uued ning aedniku perspektiivist vaadates saab ehk kunagi Eestis ka lõunapool levinuid taimeliike kasvatada.

Siin on interaktiivne talvekülma tsoonikaart
Siin on interaktiivne talvekülma tsoonikaart

MTÜ Eesti Viinamari veebilehelt leiab suvesoojuse, -pikkuse ning talvekülma tsoonid.

Siit saab alla laadida üldise Euroopa ning eraldi Kesk-Euroopa kaardi.
Siit saab alla laadida üldise Euroopa ning eraldi Kesk-Euroopa kaardi.

Allikad:

http://www.bioneer.ee/eluviis/majandus/aid-19751/Eesti-kliimamuutustega-kohanemise-v%C3%B5imekus-peab-t%C3%B5usma
http://www.klab.ee/kohanemine/wp-content/uploads/sites/4/2015/09/2015-09-21-1-KAUR.pdf