Inimesed ja taimed pole sugugi nii erinevad, kui arvatakse. Kuigi taimedel puudub aju, on nende nö koordineerimiskeskus jagatud laiali igasse rakku. Kui inimestel on olemas immuunsüsteem, siis taimedel kandub immuunsus üle meioosis resistentsete geenide näol, mis koosnevad mitmetest korduvatest järjestustest.

See tekitabki uusi alleele, mis annab lisaresistentust haiguste ja kahjurite suhtes. Taimed on sunnitud kohanema keskkonnaga ning nad teevad seda väga paindlikult. Selleks, et toime tulla väljakutsetega, peavad taimed langetama otsuseid Protsess on inimese omaga väga sarnane, sõltudes eelkõige geneetikast ja eelnevast kogemusest. Teadmata on veel see, kas taimedel on olemas vaba tahe.

Meeldiva muusika kuulamine võib parandada inimeste tuju, ergutada või motiveerida, kuid mitte üksnes inimestele ei avalda helid positiivset mõju . Heli vibratsioon kui stiimul parandabb taimede saaki ja immuunsust (Mishra, 2016). Samuti suudavad taimed vibratsioonide abil põua tingimustes paremini vastu pidada. Uuringud on viidanud sellele, et heli vibratsioon suurendab lahustuvate valkude sisaldust ja toetab taimede kasvu ning arengut.

table-2573444_960_720.jpg

Samas tuleb 2017. aastal tehtud uuringust välja, et taimedele ei „istu“ sugugi kõik muusikastiilid. Kui klassikaline muusika stimuleeris aedsalveitaimede Salvia officinalis L. kasvu ja suurendas pigmentide (klororüll a ja b, karotenoidid) sisaldust, siis jazz surus taimedes pigmentide ja õlisisalduse alla. Teise uuringu tulemused viitavad aga sellele, et müra on taimedele pärssivaks teguriks. Meditatsiooni ning india muusika kiirendas peiulillele Tagetes sp. kasvu ja arengut ning kikerherne Cicer arietinum seemne idanemist. Arvatakse, et kindlad kuuldavad sagedused mõjutavad füsioloogilisi protsesse nagu toitainete imendumine, fotosüntees, proteiinidesüntees jms.

Taimed on tundlikud ka puudutuse suhtes. 2012. aasta uuringust selgus, et taimedel on võime toota hormooni jasmonate, kui keegi taime puudutas (k. a tuul). Taim võis selle tagajärjel oma kasvu vähendada. Kuid sama hormoon kaitseb taimi ka seenhaiguste ning kahjurite eest. Mida enam taimi eksperimendis puudutati, seda rohkem leidus taimedes eelmainitud hormooni ning seda tugevam oli kaitse erinevate kahjustajate vastu.

Tulevikusuundadeks on selgitada välja:

  • Millised taimeliigid suudavad ellujäämise eesmärgil väliseid helisid informatsioonina ära kasutada;

  • kuidas (mille abil) tajuvad taimed heli;

  • kas helid ja teised segajad erinevad teineteisest oluliselt;

  • kuidas saab uurida taimede „tervise“ kohta nende oma kasvukeskkonnas;

  • kas taimed suudavad helidega kommunikeeruda.

Allikad:

Trewavas. What is plant behaviour? Plant Cell Environ., 32 (2009), pp. 606-616

Boyd, J. (2012). A bit touchy: Plants’ insect defenses activated by touch. -Rice University. http://news.rice.edu/2012/04/09/a-bit-touchy-plants-insect-defenses-activated-by-touch-2/

Chowdhury, A., Gupta, A. (2015). Effect of Music on Plants – An Overview. – Int. J. Int Sci. Inn. Tech. Vol. 4, No. 6, pp. 30-34.

El-Rahman, H. F. A. (2017). Insight into the Effect of Types of Sound on Growth, Oil and Leaf Pigments of Salvia Officinalis, L. -Life Science Journal. Vol. 14, No. 4, pp. 9-15.

Gagliano, M. (2013). Green symphonies: a call for studies on acoustic communication in plants. -Vehavioral Ecology. Vol. 24, No. 4, pp. 789-796. http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1360138515002897#bib0700 (19.11.2017)

Szyf, M. (2015). Nongenetic inheritance and transgenerational epigenetics. -Trends Mol. Med. Vol. 21, pp. 134-144.

Michelmore, R. W., Christopoulou M., Caldwell K. S. (2013).  Impacts of resistance gene genetics, function, and evolution on a durable future. -Annu. Rev. Phytopathol. Vol. 51, pp. 291-319.

Mishra, R. C., Ghosh, R., Bae, H. (2016). Plant acoustics: in the search of a sound mechanism for sound signaling in plants. -Journal of Experimental Botany. Vol. 67, No. 15, pp. 4483-4494.

Newell, B.R., Shanks, D.R. (2014). Unconscious influences on decision making: a critical review. Behav. -Brain Sci. Vol. 37, pp. 1-61.

Trewavas, A. (2005). Green plants as intelligent organisms. -Trends Plant Sci. Vol. 10, pp. 413-419.

Trewavas, A. (2014). Plant Behaviour and Intelligence. Oxford University Press. 304 p.