Mu 15-aastasel pesunuustikul ei ole siiani erilis kulumise jälgi. Tegelikult algas selle vana koti- räbala elu arvatatavasti juba varem 80ndatel. Suure tõenäosusega kasutasid vaesed Hiiumaa kalurid seda ka kalavõrguna ning hiljem lambatara lappimiseks. Mina leidsin selle kassikusehaisuse räbalakese ühest vanast küünist ning siiani on ta olnud mu kergekaaluliseks truuks pesukäsnast kaaslaseks. Kuna ta on üsna suur saan sinna sisse sõlmida ka teised pesuasjad.

Ma ei tea, kas sellest arvatavasti naftaproduktidel põhinevast kiust mu nahka midagi imendub või ei. Arvatavasti on juba ammu merre ja mujale loodusesse imendunud. Olen vahepeal nuustikut püüdnud looduslikemate vastu välja vahetada, kuid ikka jõuan ta juurde tagasi, sest ta ei vea mind kunagi alt ning on täpselt õige pehmuse-karedusega.

Ma ei ole ainus, kes endale sellise kaaslase leidis. Kord ühes Hiiumaa ujula dušširuumis avastasin, et minu kõrval duššiall oleval naisel on samasugune, ainult punast värvi. Kas tahad endale ka sellist? Mine oma randlasest tuttavatele külla. Neil raudselt vedeleb mõni kuskil kuurinurgas või kui ei löö labidas maasse. Neid vanu aedikutena kasutatud nailonvõrke leidub iga rannikulähedal asuva vana maja hoovis.

Vaata siit postitusest kuidas ise tahket šampooni valmistada.