
Iidsed teraviljasordid spelta, üheteranisu(einkorn) ja emmer sisaldavad rohkem kasulikke aineid ning on modernsetest “ülearetatud” tervailjasortidest kergemini seeditavad. Hariliku nisu sordid on aretatud suuresaagiliseks ja nõuavad palju väetist.
See on viinud viljakultuuride geneetilise mitmekesisuse vähenemiseni, mis muudab nad vastuvõtlikumaks taimehaigustele. Ürgteraviljad aga suudavad kasvada ka vähemviljamatel maadel ning vajavad vähem väetisi.

Speltaleiba hakkasin tegema seetõttu, et Lääne-Euroopa poeleiva maitse meenutab pigem saepuru kui toiduainet. Ja neile on peaaegu alati suhkrut lisatud. Päris juuretisega leib on pigem mõne pagariäri fäänsi moekaup. See toitev speltaleib läks isegi tumedat leiba pelgavatele korterikaaslastele hästi peale ning leivaküpsetamisest sai iganädalane rituaal.
VAJA ON:
250 ml leiget vett
2 spl linaseemneid
3 spl päevalilleseemneid
1 tl soola
1 tl kurkuma
1 tl paprikapulbrit
1 spl kuiva juuretist
2 tl soodat
150 g täisteraspeltajahu
KUIDAS TEHA:
Sega kuivad ained ning lisa
seejärel aeglaselt leige vesi.
Jäta kauss tainaga vähemalt
12 tunniks rätiku alla sooja kohta
seisma, et juuretis ellu ärkaks.
Küpseta 160-170 °C juures ~40 minutit.
Katsu tikuga, kas leib on ka seest valmis.
[…] Pane rukkijahu purki, lisa vesi ning sega ühtlaseks massiks. Seejärel jäta 24-48 tunniks toasooja kohta avatuna seisma. Pärast seda kasuta kohe retseptides või suurenda kogust korrates eelmainitud protsessi. Igal juhul tuleb juuretist 2 korda nädalas toita ehk lisada 2 spl vett ja 2 spl rukkijahu. Hoia juuretisepurki suletuna külmikus, sest siis aeglustub hapnemisprotsess. Kui tahad, et see taas kiireneks, võta purk kapist paariks tunniks taas välja. Kasuta juuretist näiteks nendes retsptides: Lihtne speltaleib seemetega […]