Liivane muld ei hoia endas piisavalt niiskust ega toitained ning suvel põuaga ei jõua keegi sellise mullaga peenart ära kasta ning veekulu on ebaotstarbekalt suur. Kõige enne võiks uurida taimi, mis taluvad kuiva ning liivast pinnast. Siiski on mitmeid meetoteid nagu multšimine, kõrgpeenrad ja savipulbri lisamine, mis aitavad liivases pinnases rohkem niiskust ning toitaneid luua ja hoida.

Aktiivseid ühendeid ravim-ja maitsetaimedes, mida inimene nendest enamasti otsib nimetatakse sekundaarseteks metaboliitideks (SM). Mõnede SM-dest  hulk on kõrgem taimedes, kes on kogenud stressirikkaid olusid ning kasvavad nn. toitainetevaeses mullas. Paljud herbalistid tõdevad, et ravimtaimed, kes on kasvanud näiliselt karmides metsikutes oludes toodavad potensiaalikamaid raviühendeid kui need ravimtaimed, kes  on kasvanud iseaalsetes toitainerikastes, hooldatud(kastetud, rohitud) tingimustes. 

Sobilikud toidu-ja maitsetaimed liivasemale pinnasele

  • lehtpeet e mangold
  • rukkola
  • sibul
  • spargel
  • maapirn
  • põldkännak(Valerianella locusta)
  • salatiklaitoonia ehk salati-allikrohi(Claytonia perfoliata)
  • tüümian
  • metstüümian ehk nõmm-liivatee
  • pune e oregano
  • lavender
  • maasikad
  • herned
  • põõsasoad
  • aeduba
  • füüsalid

Liivasemat mulda suudavad taluda ka erinevad astelpaju ja kibivitsa liigid.

Multšimine

See aitab hoida ühtlast temperatuuri ning säilitada niiskuse tasakaalu, samuti väetab pikaajaline multšimine maapinda. Loe postitust erinevate multšimismeetodite kohta siit. 

Hugelkultuur ja kõrgpeenrad

on küll töömahukad kuid kasulikud viisid liivase maa pikemaajaliseks viljakamaks muutmiseks. Maasse kaevatud puunotid, mis aja jooksul lagunedes mulda süsinikku ning muid toitained viivad, muudavad maapinda viljakamaks. Samuti hoiab see liivases pinnases nii vajalikku niiskust ning loob sobivama  keskkonna kasulikele mulla mikroorganismidele. Siit saab näha, kuidas minu Hugelpeenra ehk kuhikpeenra katse õnnestus.  

Savipulber 

See võib olla üsna kallis, kui tahta suure peenra või põllu mulda muuta, kuna täiesti liivase mulla puhul  peaks saviprotsent olema umbes 25 %. Kuid väikesema maaala puhul või rõduaianduses ei ole seda nii suurtes kogustes vaja. Kui on võimalus saab seda nii väikestes kogustes ka merest või mõnest karjäärist. Ilmselgelt püüdes kohalikku floorat ja faunat võimalikult vähe häirida. Lase savil ära kuivada ning pane tükid tugevast riidest kotti ning raiu peeneks pulbriks. Integreeri savigraanulid mulla pealmisse kihti.

Allikad:
http://www.wikihow.com/Add-Nitrogen-to-Compost
http://www.garden.org/ediblelandscaping/?page=september_cover
http://articles.extension.org/pages/18572/buckwheat-for-cover-cropping-in-organic-farming
http://www.garden.org/ediblelandscaping/?page=september_cover
http://whatcom.wsu.edu/ag/compost/fundamentals/needs_carbon_nitrogen.htm
http://pnassar.blogspot.com.ee/2015/02/uurimus-multside-vaetiste-ja.html
http://pollupreili.blogspot.com.ee/2015_06_01_archive.html
https://de.wikipedia.org/wiki/Gew%C3%B6hnliches_Tellerkraut#Ethnobotanik