Täpselt nagu kõigil teistel elusorganismidel leidub ka taimedel kahjureid ning haigusi. Looduslike vahenditega on nende vast võimalik edukalt võidelda. Efekti pole ehk alguses välkkiirelt näha, kuid püsivalt looduslike meetodeid kasutades jääb nende mõju püsima ning taimed kasvavad edukalt ja tervelt edasi.

Kummel sisaldavad parkaineid ning eeterlikke õlisid, mis mõjuvad antibakteriaalselt ning hallitustevastaselt. Kummelist valmistatakse teed või leotist, mida hiljem lahjendamata kastmiseks või pritsimiseks tarvitatakse.

Põldosja virts ja leotis varustavad taimi ränihappega, mis tugevdab taimerakke ning parandab saagikust. Mõlemad vedelikud tuleb nii kastmiseks kui ka pritsimiseks 1:10 lahjendada. Põldosja leotis aitab jahukastme ning kärntõve vastu.

Kõrrelised sisaldavad samuti palju ränihapet. Väetisvirtsa valmistamiseks sobivad ka võililled, tulikad, naat, vesihein jpt invasiivselt kasvavad taimed. Kuna umbrohtudest valmistatud virtsad ei ole nii tugevatoimelised võib neid ka lahjendatult 1:5 väetamiseks kasutada.

Rabarberilehed sisaldavad suures koguses oblikhapet ning virtsana kasutades tuleks vedelikku 1:5 lahjendada, mis peaks aitama kahjurtäide vastu. Leotist ja teed võib kasutada lahjendamata lehetäide ja sibulakoide vastu.

Küüslauk sisaldab väävlit ja on tugevalt antibakteriaalsete omadustega. Aitab viiruste ja seenhaiguste vastu. Küüsalugu virtsa valmistamiseks on vaja 200 g hakitud küüsi ja lehti ning 5 L vett. Valmis vedelik lahjendatakse 1:10 ning pritsitakse seenhaiguste vastu taimede ümber mullale ning lehtededele. Küüslaugutee jaoks on tarvis 20 g hakitud küüslauguküüsi ja lehti ning 0,5 L keevat vett. Valada vesi taimeosadele peale ja lasta teel mõned tunnid tõmmata ning seejärel lahjendada 1:4. Kasutatakse jahukaste vastu ning lahjendamata segu lestalistest vabanemiseks. Küüslauguga sobib hästi koostööd tegema sibul.

Loe taimevirtsadest ja väetistest siit: Väetised taimedest