_IMG8398-2Tänapäeva heaoluühiskonnas on kaubanduses mugavus esmajärguline, valmistoitu või söögipoolist saab tellida supermarketist, kus müüakse laias valikus nii eesti kui ka välismaist toorainet. Samas leidub palju neid, kes soovivad kasvatada endale ise ökoloogiliselt puhast toitu, kasutamata taimekaitsevahendeid ja keemilisi väetiseid. Põhjus võib seisneda rahulolematuses toiduainete hindadega, tervisliku eluviisi järgmises või soovis anda järgmisele põlvkonnale edasi loodusest hooliv mõtteviis. Igal juhul on aiandusega tegelemisel kõige olulisem teadmiste olemasolu ning selle kasutamine, järgevalt kirjeldatakse toidusalu põhimõtteid ja antakse ülevaadet söödavast kuslapuust.

Mis on toidusalu?

Toidusalu on agronoomiline süsteem, mis põhineb metsa struktuuril (ökosüsteem on vastavas kliimas kõige püsivam ja jätkusuutlikum). Kuigi toidusalu pindala on üsna väike 0,1-1 ha, siis on taimestik mitmekesine. Taimed on omakorda rinneteks jaotatud: puu-, põõsa- (viljapuud, pähklipuud), puhma-, rohurinne ning mitmeaastased taimed (maitsetaimed, ravimtaimed, meetaimed jpm). Toidusalu põõsarindesse sobivad taimed, mille kõrgus on 1,5-5 m. Samas peavad taimed olema vähenõudlikud, taluma poolvarju või varju.

Kõige olulisemad tegurid, mida toidusalu rajamisel silmas pidada on järgmised:

  1. toimetulek kliimamuutustega,
  2. tootlikkus,
  3. mitmekülgsus,
  4. väike vajadus hoolduse järele.

Toidusalu puhul puudub otsene vajadus väetamise järele . Selle asemel kasvatatakse liblikõielisi taimi (kaunviljad, ristik, lutsern jpt), sest nende juurtel olevad mügarbakterid rikastavad mulda lämmastikuga. Toidusalus oluline roll puude kasvatamisel lehe- ja koorejäänuste saamiseks. Lisaks sellele on soovitav kasvatada sügavama juurestikuga taimi, sel juhul pääsevad toiteelemendid alumisest mullakihist pindmisesse. Kultuurtaimede valikul tuleb arvesse võtta nende talvekindlust Eesti oludes, vastupidavust taimehaigustele ja kahjuritele ning atraktiivsust kasurputukate ligimeelitamiseks.

_IMG8458-2

Söödava ehk sinise kuslapuu (Lonicera caerulea var. edulis) ajalugu

Söödava kuslapuu päritolumaadeks on Põhja-Ameerika, Euroopa ja Aasia . Aastasadu on sinine kuslapuu mänginud olulist rolli ka rahvameditsiinis . Jaapanis nõudlus nii suureks muutunud, et ei piisa enam oma toodangust. Esimest korda kirjeldati sinist kuslapuud aastal 1755. Süstemaatiliselt on välja toodud tema (Lonicera caerulea) 7 alamliiki: altaica, caerulea, emphyllocalyx, kamtschatica, pallasii, stenantha, venulosa.

Söödava kuslapuu kasvatamine
Söödava kuslapuu viljade kõige suurem väärtus seisneb nende varajases valmimises (enne maasikaid) olenevalt imast . Sinise kuslapuu tähtsus peitub veel noore põõsa dekoratiivsuses ja sobivuses meetaimena kasvatamiseks. Kuna tegu on risttolmleja taimega, siis on soovitatav istutada aeda vähemalt kaks sinise kuslapuu sorti. Arvestatavat saaki saab taimelt 3-4 aastat pärast istutamist, Polli Aiandusuuringute Keskuse andmetel on (oleneb sordist) saak põõsa kohta 2,2 kg. Söödava kuslapuu viljad sobivad tarbimiseks toorelt või küpsetatult kookides ning hoidistes. Kuid kasutatakse ka soolaste toitude maitsestamiseks.

Kasvunõuded ja hooldamine


Vabas looduses on sinist kuslapuud leitud sageli kasvamas metsakõdus või turbas oja läheduses. Seega eelistab taim pigem tüseda huumushorisondiga kui toitainetevast ja õhukese mullakihiga mulda. Sinine kuslapuu eelistab kasvada päikeselisel kasvukohal, kuid talub ka varju, sel juhul on saagikus madalam. Taim vajab kaitset lääne- ja põhja tuulte eest. Söödav kuslapuu kasvab nii savisel kui ka liivasel pinnasel, kuid ei talu liigniiskust. Esimese kolme kasvuaasta jooksul vajab head veerežiimi, et soodustada istiku juurdumist. Soovitatav mulla pH on 5-7.
Kuna sinist kuslapuud on Kanadas ja mujal veel vähe uuritud, siis puudub kogemus taime väetamise kohta, kuid on teada, et Jaapanis kasutatakse selleks kompostisõnnikut, parema saagi saamiseks soovitatakse ka Eestis kasutada orgaanilisi väetisi (kompostmuld, nõgese virts, mereadru, järvemuda jm). Peamisteks kahjuriteks on söödavale kuslapuule linnud, muid haigusi ja kahjureid ei ole. Harvenduslõikust Eestis harrastata, kuna ei mõjuta saagikust positiivselt, vajadusel lõigatakse vaid ära vajunud oksi või kärbitakse latvu.

Sordid

  • ‘Aurora’ – Tihe ja tugeva kasvuga põõsas. Kasv keskmine. Viljad on maitse poolest hapukasmagusad. Saak põõsalt 2 kg. Vilja suurus 2,17 g.
  • ‘Nimfa’ – Põõsa kõrgus on 1,5 m, laius 1 m. Viljad on aromaatsed. Põõsa kohta on saagikus 2,5 kg.
  • ’Tomitška’ – Põõsas on keskmise kasvuga, tihe ja ümara kujuga. Varavalmiv sort, viljad on piklikovaalsed, nõrga vahakirmega ning keskmise konsistentsiga. Keskmine marja mass on 0,9 g. Maitse hapumagus, aroom meeldiv. Viljad varisevad kergesti. Külmakindel, kuid ei talu temperatuuri kõikumisi. Saagikus 1,5-2,2 kg põõsalt. Seni on märgitud Eesti tingimustes kasvatamisel üheks perspektiivikamaks sordiks.
  • ‘Tundra’ – Põõsas on V- kujuline, 1,5 m kõrgune. Varajane sort. Viljad on maitselt magushapud. Varisemiskindel, lihtsa korjatavusega


Söödava kuslapuu istikute müük

Üle Eesti : Juhani puukool, Bauhof

Kesk-Eesti: Pruuli Puukool OÜ

Põhja-Eesti: Hansaplant, Sesoon Aiakeskus, Kristiine Aiakeskus, OÜ Rõngu Aed, Hortes

Lõuna-Eesti : Aiasõber, Seedri Puukool, Järvselja taimeaed, Roheline Aed OÜ

Allikad: