Koht: kortermaja idapoolne külg, 4. korrus kliimatsoonis 8.

Paar aastat tagasi tundus mulle, et taimede pottides kasvatamine on tohutult keeruline ning nõuab palju rohkem aega ja vaeva, kui maapinnal  taimede kasvatamine. Tegelikult ei ole see üldse nii raske, kui leida õiged vahendid ja meetodid. Veemahutiga tugevast plastikust sügavad(18cm) rõdukastid on siiani kõige vastupidavamaks ja hooldajasõbralikuks osutunud(21cmx76cm). Sellised veereservuaariga konteinerid säästavad vett. Suvel kipub tihti kuumava kiviseina ääres kastmisvesi tavalisest äravooluga rõdukastist kiirelt ära aurama.

Ülemises konteineris hakkavad loodetavasti varsti õitsema saialilled. Maitsetaimed estragonile, melissile ja sidruntüümianile tegin sel kevadel rohkem ruumi ning multšisin niidetud muru ja kookoskiuga. Mul seisis pakk kookoskiudu, mida ma ei raatsinud pärast noore kookospähkli söömist ära visata, ammu kapnurgas, sest need kiud peaksid olema ka hea tulehakatusmaterjal. Hiljem leidsin, et seda kookoskiudu ehk koiiri kasutatakse multšina ning, et kompostitud koortest ja kiududest valminud “kookosmuld” on alternatiiv kasvusubstraadina laialt levinud vastuolulisele rabadest kaevandatud kasvuturbale. Lisaks omandab kookoskiud seistes ning eriti märjaks saades kena oranži värvitooni.

Pildil olevas alumises konteineris on rukililled ning kummel eelmisel aastal isekülvi teinud ning peagi hakkavad nad ehk ka õitsema. Üksik sibul ja eelmisel aastal toidupoest poolnärbununa ostetud petersell ja pune(oregano) on ellu jäänud(kuigi taveliselt kipuvad need kiirelt kasvatatud poemaitsetaimed ära surema) näevad sel aastal palju paremad välja.

See on tavaline ilma veemahutita kontener, kus kasvavadki kuivusega paremini hakkama saavad taimed nagu metsmaasikad, naistepuna ja ma ei tea mis see suurte lehtedega roniv taim on? Mul hakkab kontenerites tihti kasvama tulnuktaimi, sest kasutan konteinerites metsamulla ja siinsamas rõdul valminud kompostsegu.  Melissile paistab seal ka meeldivat veel, kuna temperatuurid pole veel õnneks üle 30 kraadi tõusnud. Karulauk sinna üldse ei sobi, sest päikese käes ja kuivas kipuvad lehed väga puiseks jääma, aga ma ei saanud teda sealt teiste taimede juurte vahelt enam tervenisti välja kaevata.

Võõrasema ja rukkilill
Võõrasema ja rukkilill
Võõrasema ja rukkilill
Võõrasema ja rukkilill

Õitsevate mesilastele ligimeelitavate metsikute niidutaimede seemnesegu külvasin konteinerisse veebruari lõpus ning nüüd on esimesi õisi näha. Põlistaimede kasvatamine on muudab ka linnakeskkonda looduslikumaks ning neid on tunduvalt lihtsam hooldada. Kastan neid üsna harva, sest enamasti piisab sellest, kui aega-ajalt vihma sajab. Seemnepaki peale ei olnud kahjuks kirjas, mis lillede seemned seal täpselt sees on.

Eelmisel kevadel prügikasti kõrvalt leitud ilmselt liialt suureks kasvanud luuderohtu pidin hiljuti veidi harvendama, sest ta oli liiga tihedaks kasvanud ning ei roninud nii kõrgel, kui oleks võinud.

Kolm aastat tagasi ostetud(paremal fotol) suureleheline hortensia (Hydrangea macrophylla)
on juba näha mitmed õienupud, kuid kas ta lõpuks õitsema hakkab, ei oska veel öelda. Eelmisel aastal oli arenesid samuti õienupud välja, kuid liigse kuivuse ning väikse poti tõttu ei hakkanud ta õitsema. Istutasin ta sel kevadel suuremasse ümber ning väetanud oled teda taimetõmmiste ja kompostiga.

Foto ülemises osas piparmündi taimede tagantpaistab metallvõrk, mis katab “jões”(jep,neljandal korrusel on see vöimalik) kasvavaid taimi. See oli vajalik, sest paar nädalat tagasi otsustas pesaehitav kuldnokk hakata sealt omale sammalt ja muid väiksemaid taimi endale pesaehituseks tassima. 🙂

Teistest taimedest ta huvitatud ei olnud ning natuke sammalt lasin talt sealt nokkida.