Mõned klõpsud Kesk-Euroopa kevade värvikamatest õitsejatest. Tulbid, nartissid ning krookused on ammu õitsenud, ebahüatsindid, magnooliad ja kirsiõied juba närbumas ning järjest puhkevad õide mitmed rododendronid.
Looduslikult kasvavad ebahüatsindid Briti saartel ning Hispaania loodeosas. Hispaania ebahüatsint on üsna kahvatute ning peaaegu lõhnatute kellukatega võrreldes longus ebahüatsindi/longus siniliiliaga (Hyatcinthoides non scripta). Kuna Hispaania ebahüatsindid on Briti saartel liigagi hästi kohanenud moodustavad nad longus siniliilaga hübriidsorti Hyacinthoides × massartiana, mis kohalikku põlissorti vaikselt välja tõrjub. Siin, Saksamaal kasvavad siniliiliad peamiselt aedades ja parkides.
Eesti aedades on kõige enam levinud hispaania ebahüatsint.
inglise k. bluebells saksa k. Hasenglöckchen
See varajane rododendroni hübriidsort õitseb Saksamaal mais-juunis(külmatsoonis 8).
Nimi rododendron tuleb kreeka keelest ning tähendab “roosipuud”. Selle üle tuhande liigiga puittaime perekonna asuala on lai ning ulatub rannikupiirkondadest ja kõrgmägedest ( Tiibetis 5500 meetrini) kuni troopiliste vihmametsade ja tundrateni.
Soulange´i magnoolia(Magnolia x soulangeana)
Magnooliad hakkavad õitsema tavaliselt märtsi lõpus-aprillis. Leidsin ühes varjulises kohas kasvava magnoolia, kus olid veel mõned selleaastased viimased õied alles.
Magnooliad on peaaegu sama kaua siin planeedil eksisteerinud kui hõlmikpuud(Ginko biloba) ja sekvoiad ning on seetõttu üks iidseimatest õistaimedest. Kuna magnooliate sugukond arenes välja enne mesilaste ilmumist, arenes välja õiestruktuur, mis meelitab ligi mardikalisi, kes lõhnavaid õisi tolmeldavad.
Eestis saab kasvatada vaid paari heitlehelist magnooliasorti. Üks talvekindlaim peaks olema hondo magnoolia (Magnolia kobus).
inglise k. saucer magnolia saksa k. Tulpen-Magnolie
Liblikõieliste sugukonda kuuluv magusalt lõhnavate õitega ronitaim rippuba kasvablooduslikult USA idarannikul ning Hiinas, Koreas ja Jaapanis. Siin, Saksamaal kasutatakse taime palju linnahaljastuses ebaesteetiliste hoonete (parklad) varjamiseks. Lõunapoolsel majaküljel ning talvel ära kattes saab seda vist isegi Eestis kasvatada nagu siit artiklist selgub.
inglise k. wisteria saksa k. Blauregen
Kirsipuid kasutatakse ka Euroopas tihti linnahaljastuses ning kirsiõiteaeg e Sakura algab Kesk-Euroopas aprillis ning lõppeb mai alguses.
Eestis on peensaagjas kirsipuu külmaõrn, kuid mahedama kliimaga Lääne-Eesti saartel on võimalik teda vist kasvatada.
Lisaks sellele, et heleroosad õied silmailu pakuvad, kasutatakse magusalt mõrkja maitsega kroonlehti lisandina salatites ja magustoitudes ning toidu dekoreerimiseks.
inglise k. Japanese cherry saksa k. Japanische Blütenkirsche
