Aiandusest huvitatud inimestele leidub mitmeid kasulikke nutirakendusi. Järgnevas listis leidub midagi nii kogenud rohenäppudele kui ka neile, kes aiandusmaailmas esimesi samme teevad. Siinne list ei ole kindlasti lõplik ning kokreetsed rakendused on androidile, kuid kindlasti on analoogseid tehtud ka iOSile.
Blogist Metsik Aed leiab lisaks aiandusteemalistele lugudele ka lihtsaid kohalikust hooajalisest toorainest inspireeritud lihtsaid retsepte ning infot looduskosmeetika, permakultuuri, nullkulu-ning isemajandava eluviisi ning agroökoloogia, linnaaianduse, ilu-, toa- ja tarbetaimede kasvatamise kohta.
Meie väike aed on veelgi enam võssa kasvanud, kuigi nüüd on taimede kasvamine mõneti aeglustunud, sest päikest ja soojust on selle aasta juulikuus väga kasinalt olnud. Mais peaks siiski peagi valmis saama ja väga loodan, et neilt see aasta paremat saaki saada.
Olen siinses väikeses poolvarjulises niiskes ajas toimetanud kauem kui aasta aega. Vaata siinsetest videotest, mis on õnnestunud ning mis mitte. Varjulises aias olen hakanud kastma hommikuti, sest siis on aias vähem nälkjaid ja tigusid. Eelmisel aastal tegin seda peamiselt õhtul, ning siis söödi paljud taimed tigude ja nälkjate poolt ära.
Kevaditi võib tihti ette tulla pikka põuaperioodi ning just siis kui taimed on väga noored on nad kuivuse suhtes eriti tundlikud. Mõnel aastal venib see periood isegi pikemaks kui kuu aega. See kestab terve suvi. See biodünaamiline vedelik peaks aitama taimedel põuaga toime tulla.
Taimekasvatusega tegeledes on peaaegu kohustuslik omada kuuendat meelt või vähemalt veidikenegi selget intuitsiooni teadmaks, millal on kõige õigem hetk seemned mulda panna, puid lõigata või kartulit võtta.
Hugelpeenra rajamine on üsna suur töö, mis tasub oma vaeva ära alles paari aasta pärast. Rajasime selle peenra aastal 2016. ning alles eelmisel aastal hakkas ta reaalselt vilja kandma ning tööd oli vähem.
Õues olemine iseenesest on lapsele sensoorne tegevus, sest ümberringi toimub alati midagi, eriti looduses. Tuues aeda taimed, mis on lapse kõrgusel ja kättesaadavad ning mitte mürgised on võimalik palju põnevat õppida. Selleks ei ole vaja palju materjale ega kopsakat eelarvet.
Kas oled kunagi kokku lugenud, mitu kilo sibulat või kartulit sa aastas sööd? Selle järgi saab arvestada, kui palju maad peaks olema, et seda kõike endale ise kasvatada. Statistikaameti andmetel söövad Eestlased ligikaudu 70 kg kartulit aastas.
