ERR esitas üleskutse istutada 5.-6.mail oma puu. Mõte on igati tore ja kiiduväärt. Miks siis mitte istutada oma (esimene) viljapuu? Siinkohal oleks õige aeg meenutada istutamise põhitõdesid.

Ettevalmistused istutamiseks

Paljasjuursetel istikutel eemaldatakse vigastatud või väga pikad juured, mis istutusel ette jäävad. Nõuistikute juurepall hoitakse väga niiskena. Ülekasvanud istikul harutatakse või lõigatakse keerdunud juured külgede pealt lahti, et suurendada juurdumise tõenäosust.

Paljasjuursetel taimedel oleneb okste kärpimise vajadus istiku juurestiku suurusest. Lähtutakse reeglist, et väiksema juurestiku korral on vaja tugevamalt kärpida (harunemata oks lõigatakse lühemaks) ja vastupidi. Kui nõuistiku juured terveks ei jää, siis oksi kärbitakse, muidu vajadus puudub.

Istutussügavuse puhul on oluline teada taime juurestikutüüpi – lisajuurestikuga taimed istutatakse algsest sügavamale, seemikjuurestikuga taimed samale sügavusele. Miks? Põhjus on järgmine: seemnest arenenud taimede vartel lisajuuri ei teki ning sügavama istutuse korral jääb vars õhupuudusesse, samas kui vegetatiivselt paljundatud ja erandina seemikutel moodustuvad sügavama istutuse korral lisajuured.

Heas aiamullas piisab väiksemast august, kuhu juured vabalt mahuvad ning mis on alt laienev. Augu põhi kobestatakse ja täidetakse orgaanilise või pikatoimelise mineraalväetisega. Sügavam, kuni 60 cm sügavune auk (tugevakasvulised õunapuud) on vajalik aga kehvema mulla puhul. Arvestatakse, et augu laius oleks juurestiku läbimõõdust kaks korda suurem. Erinevatest mullahorisontidest saadud muld tõstetakse erinevatesse hunnikutesse ning auk täidetakse huumushorisondi mullaga.

Paese või savise aluspõhjaga mullale saab istutada viljapuud ainult siis, kui tuuakse mulda juurde ning põua ajal taimi kastetakse.

Istutamise nipid ja õigeaegne istutus

Istutamisel suunatakse suuremad juured vastu valitsevaid tuuli. Enne augu täitmist lõplikult mullaga, taim kastetakse. Istiku ümber tehakse kastmisvall.

Kiiremat juurdumist soodustab õigeaegne istutamine, mis on viljapuude puhul aprillist maini või septembrist oktoobrini. Raagus istikud istutatakse parasniiskesse mulda. Nõuistikud istutatakse pärast maa sulamist, hoides juurepalli niiskena. Kevadise istutuse puhul ei ole tarvis karta talvekülmasid ning hiirte ega jäneste pärast. Esmalt istutatakse luuviljalised ja pirnipuud, seejärel õunapuud. Paljasjuurseid astelpajusid istutatakse kevadel, vältimaks õrnade ja vigastatud juurte mädanemist talvel.

Allikas: Kivistik, J. (2017). Puuviljaaedniku istutusraamat. Tallinn: Hea Lugu. 107 lk.

Joonis: Kersti Antsov