Agroökoloog, eetiline vegan, kariloomavaba permakultuuri pioneer Helen Atthowe, kes on tegelenud üle 25 aasta vegan-põllumajandusega tegelenud ning loonud mitmeid farme ning ka toidumetsa ökosüsteeme nii Kanadas kui ka USAs (nt Woodleaf Farm). Palju inspiratsiooni on ta ilmselt saanud Masanobu Fukuokalt, kelle üks õpilastest ta oli.

Elav multš(multšidest loe siit) on järjepidev viljaka mulla loomine ja säilitamine kattetaimestiku kasvatamise ning niitmise abil. Aegamööda kõdunevad taimejäänused lisavad lämmastikku ja teisi toitaineid mulda. Lisaks kattetaimestikule kasutab Helen Atthowe segaviljelust ja kaevamisvaba süsteemi.

Aiajooksik (Carabus nemoralis) Foto: Viki

Vähene kündmine häirib minimaalselt mulla mikroorganismide elutegevust (kes muundavad orgaanilist ainet taimedele kättesaadavateks toitaineteks) ning peaks vähendama ka taimehaiguste puhanguid.  Selle mõjul püsib toitainete sisaldus mullas pikema perioodi jooksul ühtlasem ning on kevadel need paremini kättesaadavad, kui näiteks ainult kevadel ainult komposti ja haljasväetist mulda kündes.

Elav multš loob kasulikele putukatele, eriti jooksiklastele elupaiku, kes aitavad piirata lehetäide arvukust ning tõrjuda umbrohtusid. Vähene kündmine ning haljasväetised soosivad ka vihmausside ning lülijalgsete putukate elutegevust.

“Kõigil on õigus elule, alustades mulla mikroorganismidest, kelle elutegevust püüan minimaalselt kündes võimalikult vähe häirida. Samuti kuulub mu austus lindudele, liblikatele ja putukatele, keda ma ei tõrju mürkidega ning umbrohtudele, keda ei hävita herbitsiididega ja loomadele, keda ei tapa söömiseks.”
Helen Atthowe,  agroökoloog, vegan-maaviljelusega tegelenud 25 aastat

Peenarde vahel kasvavat kattetaimestikku niidetakse mitu korda kasvuperioodi jooksul, et üheaastaseid umbrohtusid kontrolli all hoida ning taimejäänused taas aineringkäiku lisada. Järgmisel kevadel küntakse ristik mulda ning sellest saab uus peenar, mille vahele külvakse uuesti kattetaimestik.

Rahuliku keskkonna loomine (vähem agrokeemiat, kündmist, niitmist)  soosib mesilaste ja teiste tolmeldajate elupaikade loomist. Kasvatades põldude või peenarde läheduses lõhnavaid õietolmu-ja nektarirohkeid taimi meelitab see ligi toitu otsivaid mesilasi ja kimalasi. Mida rohkem on tolmeldajaid, seda suurem on saak.

Samas mainib ta, et umbrohtude taltsutamine ei muutunud oluliselt lihtsamaks ning kuigi ta rohib nüüd haljasväetisi kasutades üldiselt vähem, tuleb peenarde vahelt ikka aega-ajalt niita. Veel mainib Helen Atthowe, et enamus mitmeaastaseid umbrohuliike kadusid kuid asendusid kahe-aastaste umbrohtudega, mis sobivad hästi elava multši süsteemiga.

“Toidusalude rajamine on tähtis ökoloogilisest seisukohast ning vegan-permakultuur eetilises mõttes oluline.”
Helen Atthowe,  agroökoloog, vegan-maaviljelusega tegelenud üle 25 aasta

Ulatuslikud metsaraied suurte söödapõldude ning karjamaade loomiseks hävitavad lisaks kohalikule florale ja faunale ka maapinna ökosüsteemi, luues tingimused erosiooni tekkeks ning mulla degradeerumiseks. Ka parasvöötmes on võimalik luua mitmekülgseid toidumetsi.

Ülevalt pamplid, vaarikad, murelid

Metsaaed ehk toidusalu on kolmetasandiline süsteem. Kõige kõrgem tasand on viljapuud, mille all kasvavad marjapõõsad ning lisaks on seal mitmeaastaseid õistaimi, söödavaid maitse-ja ravimtaimi, metsaseeni, köögivilju jne. Mööda puid turnivad ronitaimed nagu näiteks aktiniidiad, viinamarjad, humalad.

Teraviljad kasvavad mitmekesises segaviljelussüsteemis koos liblikõieliste ja õitsevate maitse-ja ravimtaimedega.  Loomi ega nende produkte aias ei kasutata ning metsloomi japutukaid kes aeda satuvad peetakse süsteemi osaks. Nad tolmeldavad õisi, hoiavad ökoloogilist tasakaalu ning on samuti tarbjad. Loodus saab alati ka oma osa ning ei peakski lootma, et aed saab kunagi täielikult “umbrohtudest” või  vabaks või et kunagi saabub aed, mil mitte ükski putukas toidutaimi või puuvilju himustama ei satu. Nad on kõik osa süsteemist ja lõppude lõpuks tahavad nemad ju ka midagi süüa. Eesmärk on leida tasakaal nii looduse kui ka inimese soove arvestades.

Videot Helen Atthowe lähenemisest vegan-permakultuurile vaata siit  või loe Helen Atthowe veebilehelt(veganicpermaculture.com/).