Turvas on teadagi väga aeglaselt taastuv loodusvara, sest 1 m turbakihi tekkimiseks läheb aega vähemalt 1000 aastat. Kuivendatud soode taastamine on pikaajaline protsess ning kunagi ei toimu see samaväärselt loodusliku tekkega nii kui nii.

Seega tegemist pole kindlasti jätkusuutliku ja kiirelt taastuva loodusvaraga. Võrreldes eelmise sajandi esimese poolega on kadunud või peaaegu hävinud üle kaks kolmandikku  meie soodest. Ometi hinnatakse taimekasvatuses turba pealmistest kihtidest kaevandatud vähelagunenud sfagnumturvast, mis on üks peamisi kasvumuldade koostisosi.

Huulhein (Drosera) Koigi rabas

Rabad katavad 3% maakera pinnast, aga salvestavad 2 korda rohkem CO2 kui kõik metsad kokku. Turbasambla kaevandamisel kaotavad elupaiga paljud kaitse all olevad taime-ja loomaliigid. Eestis on turbaalasid 22 % riigi pindalast, kuid looduslike soid on kõigest 5-6 %. Aastas kaevandatakse Eestis üle 20 000 hektarilt kuni 1,5 milj. tonni turvast, millest suurem osa eksporditakse Kesk ja Lääne Euroopasse odavaks kasvusubstraadiks, milles peaaegu poole kasutavad ära hobiaednikud. Selliste mahtude juures jätkub turvast arvatavast kõigest veel 100 aastaks, kuigi rabasid tasapisi ka taastatakse.

Tupp-villpead(Eriophorum vaginatum) Koigi rabas

Aianduses hakati kasvuturvast intensiivsemalt kasutama 70ndatel ja enne seda segati ise kasvumullasegu kokku. Turba kasutamine levis taimekasvatuses peamiselt selle odavuse, kerge kättesaadavuse ning tootjate hea reklaamitöö tõttu.

Kuna turbamuld pakub taimedele optimaalset kasvukeskkonda on seda raske ühegi teise ainega asendada ning seetõttu koosnevadki turbavabad kasvusegud mitmest erinevast komponendist. Ideaalset mullaretsepti, mida oleks jätkusuutlik suurtes kogustes tooda ei ole veel leitud ning jätkuvalt katsetatakse erinevate võimalike komponentidega. Näiteks kanepi-, maisikiudude ja erinevate teraviljade aganatega (riis, kaer, oder jne).

Ideaalne kasvumuld?

Ideaalne kasvumuld peab olema piisavalt õhuline, vett endas hoidev ning mis peamine olema tumedat tooni ja mulla moodi lõhnama. Kuna turvas ei sisalda eriti toitained on tootjatel lihtsam mullasegudesse lisatavate ainete koguseid mõõta. Hobiaednikud saavad nõudluse vähenemisele kaasa aidata valides aianduspoodides turbavaba mullasegu või ise see ise kokku segada. Mullasegu peaks kohe pärast kokku segamist kasutusele võtma, sest seistes võib toitainete sisaldus ning muud omadused muutuda. Siiski on võimalik sama mulda mitu aastat kasutada, kui seda igal aastal kobestada ning väetades toitained juurde lisada.

Ellamaa-Riisipere freesitud raba

Enamus turbavabad segud on kookose baasil ning ilmselgelt on seegi küsitav, kas kaugelt troopikast imporditud kookosekasvatuse kõrvalprodukt on üldse jätkusuutlik. Siiski kuna sellepärast uusi istandusi ei looda ega vihmametsi maha ei raiuta ei ole asi nii pakiline võrreldes turbarabadega. Inglismaa kuninglikus botaanikaaias(Kew Gardens) kasutatakse ammu turbamulla asemel kookoskiul põhinevaid segusid.

Rododendronite ja mustikate kasvatamiseks ei ole ilmtingimata turvast vaja, sest nad kasvavad lubjatamata, niiskes ning kergelt happelises pinnases. Alternatiiviks on näiteks kompostitud kooretükid, kuuseokkad ja kilpjalg(Pteridium aquilinum).

Miks rabad olulised on?

Rüüt(Pluvialis apricaria) pesitseb ainult rabades Foto: by Abrget47j CC BY-SA 3.0

CO2 talletaja: Rabad on olulised süsinikdioksiidi salvestajad kuivendamise tagajärjel paiskub turbasse salvestunud CO2, metaan( CH4) ja väiksemas koguses ka naerugaas (N2O) taas atmosfääri. Eesti kuivendatud rabade CO2 saastet on umbkaudu miljon tonni aastas, mis on 3 kora suurem, kui looduslike kuivendamata rabade ja soode heide ning võrdub 200 000 auto aastase CO2 saastega.

Bioloogiline mitmekesisus: Elupaik paljudele haruldastele looma ja taimeliikidele.

Vee puhastajad: Rabad on ökloogilised filtrid ning seega olulised puhta põhjavee taastajad.

Vee hoidmine: Rabad on nagu svammid ning suudavad endas palju vett hoida ning üleujutuste mõju vähendada.

Millest koosnevad turbavabad kasvumullad?

Puidu- ja taimekiud – mis on toodetud keemiaga töötlemata puidust/taimedest. Näiteks kanepist või teraviljatöäöstuse jääkproduktidest. Annavad mullale õhulise struktuuri, ei sisalda palju sooli ega toitaineid ja imavad hästi vett.

Kookoskiusubstraat

Koorekõdu – tavaliselt on tooraineks kuusekoor, mis on peene ja mureda tekstuuriga. Hea veeimamisvõimega. Lisaks sisaldab see kaaliumi, mikrotoitaineid ning on stabiilse pH-ga ja pakub mikroorganismidele sobivat elukeskkonda. Tegemist on metsatööstuse kõrvalsaadusega.

Roheline sõnnik”– kõdunenud oksad, varred, lehed ja niidetud muru. Sisaldab mitmeid toitaineid ning tasakaalustab pH-taset. Hea veeimamisvõimega.

Kookoskiud – Kookosekasvatuse jääkprodukt, mis imab hästi vett, ka pärast pikka kuivaperioodi ja on õhulise struktuuriga.

Hästi lagunenud kompost – Sisaldab kõiki olulisi toitaineid ning aitab kaasa mullaelustiku säilimisele tagades taimedele jätkusuutliku kasvukeskkona.

Kuidas ise mullasegu valmistada?

60 % aiamuld

10 % savi

30 % roheline sõnnik/ kompost (kõdunenud taimedest & kaunviljadest)

+ toataimedele & ettekasvatamiseks kookossubstraat

Allikad:

http://www.soo.ee

https://www.researchgate.net/publication/286884091_

The_Character_of_Composted_Bracken_Pteridium_

aquilinum_L_Kuhn_and_its_Potential_as_a_Peat_Replacement_Medium