Rõduaed on linnas nagu väike oaas, kuhu linnakära ja stressi eest põgeneda. Mulle meeldivad ilusad, kaua õitsevad erivärvilised, kummaliste õitega lilled, kuid neil peab lisaks välimusele ka muidu positiivseid omadusi olema. Ma ei taha rõdul kasvatada lilli, kes vajavad pidevat kastmist, sest veearve on muidu üüratu ning puhkusele minnes võin nendega sama hästi kui hüvasti jätta, sest ilma pideva hoolduseta surevad nad lihtsalt ära. Seega, väldin ülearetatud täidisõitega lilli mis nii kui nii kohalikele putukatele mingit süüa ei paku ning hübriidseemneid, sest neilt ei saa kvaliteetseid ja sordiehtsaid seemneid koguda. Samuti ei näe ma mõtet mõnda suurt seemnetootjat toetada ning pigem kasvatan vanemaid ja põlissorte.  

Samas keskkonnas kasvanud taimed on järgmisel aastal ju veelgi enam ilmastikuoludega ja mullaga kohanenud. Kasvumullale segan tavaliselt juurde orgaanilist komposti ja/või savipulbrit, sest pisikeses rõdukast võib kuumadel suvepäevadel kiirelt läbi kuivada. Pealegi ei tohiks aed olema koht, kus pidevalt liiga rasket tööd teha, sest ennekõike on paik lõõgastumiseks! See ei tähenda aga, et aeda üldse hooldama ei peaks.

Ristik, rukilill, kummel ja aas-kurereha
Ristik, rukilill, kummel ja aas-kurereha

Kahe aastaga on väikesele rõdule kogunenud üle 60 erineva taimeliigi, millest kõik ei ole põlistaimed. Rohkem enam ei mahu, sest ka vertikaalsed pinnad on juba kasutusel. 🙂 Enamus taimedest on kasvanud seemnetest ning üldine suund on söögi-maitse-ravimtaimed.

Rõdul on vahva kasutada ronitaimi, mis efektselt rippuma jäävad. Üks mu lemmikuid on ravimtaim maajalg (Glechoma hederacea), mis pisikesi heleroosakas-lillasid õisi kannab. Erinevad taluaia-ja põllulillede kooslused on samuti üsna hooldusvabad ning õitsevad erinevates värvitoonides. Nad armastavad päikeselist kasvukohta ja pakuvad kohalikele putukatele ja liblikatele, kes suvel siin tihedad külalised on, rikkalikult toitu.

Päikesearmastajatest toidutaimedest on rõdul lihtne kasvatada lehtpeeti(mangold), kes talub ka lühiajalist kuivaperioodi. Tšillid, paprikad ja tomatid eelistavad samuti päikeselist kasvukohta. Tomatitest on mõtekas valida väikesed, kuid magusad kirsstomatid, keda saab kasvõi peaalaspidi kasvatada. Inkamarjad(füüsalid) ja maasikad armastavad päikest ning on mõnusaks lisandiks salatile või niisama vahepalaks. Enamus ürditaimi eelistab samuti päikeseküllast ning kuiva kasvupoolsetkohta.

Näiteks saialilled, kummel, estragon, tüümian ning kõik teised vahemerelised maitsetaimed. Poolvarju taluvad ning rohkem niiskust soovivad piparmünt, meliss ja metskassinaeris. Täiesti varjus kasvab kõige paremini karulauk.

Poolvarjulisse kohta tahavad lehtkapsas(kale), redised ja huvitava välimusega nuikapsas. Vertikaalseid pindu sobivad täitma ronida armastavad herned, oad ja kurgid. Võresid müüakse aiandus-ja ehituspoodides, kuid lihtsalt saab sellise ka ise teha või punuda. Kottides saab kasvatada kartuleid, porgandeid ning teisi juurvilju.

Teistest taimedest sobivad varju veel luuderohi, maajalg, lumeroos ja hortensiad. Olen näinud ka puid rõdul kasvamas, aga minu meelest kasvavad nad liiga kiiresti suureks ja kuhu ma nad siis panen? Nad on soojema rõdukliimaga juba harjunud ning suuremana metsa istutades arvatavasti ei kohaneks enam nii hästi.

Sügisel ei tasu pruuniks tõmbunud pealseid kohe ära lõigata, sest linnud käivad neid söömas. Pigem tasuks need täiesti maha lõigata alles kevadel, sest sügisel võivad sinna juba osad putukad talvituma pugenud olla.

Kastmiseks kasutan enamasti kogutud vihmavett või ei kasta üldse, kui sajuseid ilmu piisavalt on olnud. Kraanivesi pole nii kui nii taimedele kõige tervislikum valik, sest see on enamasti liiga kare ja suure tõenäosusega sisaldab kloori.

Väike jõgi on osa isekastvast süsteemist, mille jaoks on  kasutusel pump ning kasutab 2 päikesepaneeli. Algne idee oli linnamüra blokeerimine veevulinaga, kuid hiljem kujunes see sujuvalt isekastvaks renniks. See jõgi ei ole 24/7 sisse lülitatud ning energia salvestamiseks on kasutusel autoremonditöökojast saadud vana second hand aku, mis enam super hästi ei tööta. Talvel lume ja jääga jõgi ilmselgelt töös ei ole.

Talveks tuleb õhkeste seintega pottides olevad taimed mullikilesse või mõnda muusse sooja materjali pakkida ning kindlasti taimi enne kasta, sest kuivas mullas külmuvad taimed ära. Soojalembelised taimed nagu vahemereürdid tuleks pigem talveks tuppa tuua.

Vasakul metskassinaeris, paremal päevalilled
Vasakul metskassinaeris, paremal päevalilled

Kõrgetel korrustel asuvatel rõdudel on vahva kasutada erinevaid tuuleinstallatsioone ning muid dekoratsioone, et linnaaed ka talvel äge välja näeks.