Aedniku tööks on vajalikud toimeained taimedele kättesaadavasse vormi muundada ning neid kastekannu ja tavalise pritspudeli abil aias laiali jagada. Suuremate väetisekoguste jaoks on spetsiaalsed aianduspoodides müüdavad taimekaitsepritsid kõige mugavamad.

Leebed väetamismeetodid toimivad kõige paremini siis, kui neid võimalikult tihti kasutada. Samuti peaksid taimed, mida peamiselt vägijookide tegemiseks kasutatakse olema võimalikult hooldusvabalt kasvavad. Nõgeste puhul seda probleemi ilmselt tekkida ei saa. Kuna kevadel veel nii palju taimi saadaval ei ole võib neid ka näiteks toataimede aastaringseks hooldamiseks või järgmiseks aasta hooaja alguseks kuivatada. Samuti saab taimevirtsa tegemise jaoks ära kasutada toiduvalmistamisest üle jäänud taimede jäätmed.

Nõgese(Urtica L.) või varemerohu(Symphytum officinale) virts sisaldab palju lämmastikku, kaaliumi ning soodustab vihmausside elutegevust mullas. Sarnaste omadustega on varemerohu virts. Mõlemad sobivad hästi vedelväetiseks tomatitele, kartulitele ning teistele suure toitainetevajadusega taimedele. 

Üldretsept: 1,5 kg värskeid või 200 g kuivatatud taimeosi 10 L vee kohta. Täida suur email või plastiknõu jämedalt purustatud lehed ja varred (ning peotäis metsamulda) ning vala vesi peale, et taimed kaetud jääksid. Seejärel kata nõu peene võrguga või aseta kaas peale, kuid nii, et siiski õhuvahetus toimuks. Vähemalt korra päevas tuleb vedelikku segada, et see roiskuma ei hakkaks. Soojade ilmadega on virts nädala pärast valmis. Samas ei tohiks temperatuur olla liiga kõrge. Optimaalne on 18 ℃. Võid segu asetada kasvuhoonesse, et see kiiremini valmiks. Valmis vedelik on tumedat tooni ning ei vahuta enam. Seejärel kasutatakse taimevirtsa veega lahjendatult kastmiseks 1:10 või lehtede pritsimiseks 1:20 mitme nädala vältel. Meeles tuleks pidada, et mida nooremate taimede osi vedeliku valmistamisel kasutati seda rohkem tuleks virtsa lahjendada.

Vaata videot siit: